CVBS - liitvideosignaal

Liitvideosignaal, mida tuntakse ka nimega CVBS (Composite Video Baseband Signal), on analoogvideo edastussignaal (ilma helita), mis kannab andmeid standardresolutsioonis 480i või 576i (ülerealaotusega kas 480 või 576 rida).

Video andmed on kodeeritud ühte kanalisse erinevalt veidi kõrgema kvaliteediga S-Video-st, mis kasutab kahte kanalit, ja komponentvideost, mis kasutab kõrgema kvaliteedi jaoks kolme või enamat kanalit.

Liitvideot edastatakse tavaliselt standardites PAL, NTSC ja SECAM ning tihti turustatakse seda nimega CVBS.

Joonis 1. Ühe CVBS rea graafik (ilma värviinfo signaalita)

Liitvideosignaal ühendab endas ühe kaabli abil andmed, mis on vajalikud värvilise kujutise taasloomiseks, ning ridade ja kaadri sünkroniseerimise signaalid. Värvilise video signaal on lineaarne kombinatsioon kujutise heledusest ja moduleeritud värviinfo alamkandjast, mis kannab infot värvuse ning värvuse ja küllastuse seoste kohta. Sõltuvalt süsteemist PAL, SECAM ja NTSC on kodeerimise protsess erinev.

Värviinfo ja heleduse kombineerimine on tegelikult meetod, mis kasutab sagedustihendust, kuid see on märksa keerulisem kui tavalistes sagedustihendusega multipleksimise süsteemides, näiteks AM ja FM sagedusala analoograadiojaamade multipleksimine.

CVBS-i puhul on iga ekraanile kantava rea alguses "ColourBurst"-signaal (värvi sünkroniseerimise signaal); seega on vastuvõtjal võimalik nõrga signaali puhul jätkata värviinfo (heleduse) signaali lugemist ja lahtikodeerimist. Värvide sünkroniseerimise signaal on viidatud alamkandjast vastupidise faasiga (180° faasist).

Liitvideosignaali on võimalik hõlpsalt "suunata" igasse edastatavasse kanalisse vastava RF kandjalaine moduleerimisega selle signaali abil. Liitvideosignaali mängimisel erinevatel seadmetel on tihti võimalik saata välja signaal VHF ja UHF sagedustel, mis tähendab esitust valitud televisioonikanalil.

Koduse kasutamise puhul edastatakse liitvideosignaali tihti RCA (cinch) pistiku abil, mille väljund on märgistatud kollasega. Kvaliteetsemate koaksiaalkaablite puhul kasutatakse tihti BNC-pistikuid, näiteks telestuudiotes, valvesüsteemides ja võttejärgses töötluses.