Aku mahutavus

Akud on galvaanielemendid, mis suudavad elektrilaengu kujul olevat energiat salvestada mitu korda. Neid kasutatakse peaaegu kõikides eluvaldkondades. Hoolimata aku tüübist, ehitusest ja mõõtmetest, on igal akul kindlad põhiparameetrid. Üks nendest peamistest parameetritest on aku mahutavus, mida väljendatakse Ah (ampertundides).

Aku mahutavus on voolutugevuse ja aja korrutis. Suuresti lihtsustatult võib öelda, et mahutavus määrab selle, millise voolutugevusega voolu suudab aku toota ettenähtud aja jooksul. Loomulikult sõltub see tehnoloogiast ja konstruktsioonist ning selle korrutise tegurid on väga täpselt määratletud. Tuleb meeles pidada, et see parameeter ei näita, kui palju energiat suudab aku salvestada. Selleks kasutatakse ühikut Wh (vatt-tund), mis iseloomustab seda paremini ja seetõttu kasutatakse seda viimasel ajal sagedamini.

Mahutavuse mõõtmine toimub iga akutüübi puhul erinevalt. Selle põhjuseks on akus toimuvate keemiliste protsesside erinevused. Mahutavuse määramisel mõõdetakse aku tühjenemise aega ja voolutugevust, kui klemmide pinge on teatud vahemikus. Viimase määramise aluseks on talitluspinge või täpsemalt tühjeneva aku minimaalne lubatud pinge ning laetud aku maksimaalne pinge, mille juures see ei saa jäädavalt kahjustada.
Tuleb meeles pidada, et need kaks pinget võivad olla erinevate väärtustega sõltuvalt tühjenemisvoolust ja laadimisvoolust. Maksimaalse voolutugevuse määrab ainult tootja.

Lisaks sõltub mahutavuse väärtus temperatuurist ning juba sooritatud laadimis/-tühjenemistsüklite arvust.

Näiteks AGM-pliiakude puhul määravad tootjad nominaalmahutavuse 20-tunnise perioodi jooksul temperatuuril 20°C.
Nende akude mahutavuse väärtus võib erineda sõltuvalt koormusest ja töötemperatuurist. Täpse väärtuse saab üldjuhul määrata andmelehtede alusel, kus tootjad esitavad tühjenemise karakteristikud.

Aku mahutavus ei ole konstantne väärtus. Isegi mittekasutatava aku parameetrid vähenevad aja möödudes ning selle mahutavus kahaneb. Aku eluiga, st mahutavust mõjutavad tegurid on toodud andmelehtedel. Nendest peamised on: