802.11ac - traadita võrgu standard

Üha suurenev traadita seadmete arv muudab 2,4 GHz sagedusala kasutamise üha keerulisemaks, sest traadita võrk ummistub - kõik ühendatud seadmed võistlevad võrgu pärast.

Linnapiirkondade WiFi võrgud moodustavad tiheda võrgustiku, kuhu kuulub suur arv pidevalt ühendatud seadmeid, mis viib juhtmevaba võrgu ühenduse kvaliteedi langemiseni. See on üks peamisi põhjuseid, miks traadita IP-kaameraid kasutatakse harva.

2,4 GHz signaali on lihtne segada teistel traadita võrkudel, nutitelefonidel, tahvelarvutitel, sülearvutitel ja isegi samas sagedusalas töötavatel mikrolaineahjudel. 5 GHz sagedusala pakub märksa suuremat arvu traadita kanaleid, mis tähendab, et isegi samas sagedusalas töötavate teiste võrkude olemasolu korral on lihtsam vältida vastastikuseid häiringuid.

Kvaliteeti saab veelgi tõsta standardist 802.11n tuntud MIMO tehnoloogiaga. Standardis 802.11ac kasutatakse Multi-User MIMO (MU-MIMO) tehnoloogiat, mida on eelmise tehnoloogiaga võrreldes täiustatud ja mis võimaldab määrata ühele seadmele samal ajal rohkem kui ühe ruumrööpse voo korraga. Seadmete arv sõltub antennide arvust ja MU-MIMO rakendamise viisist, mis igal juhul suurendab ribalaiust.

Standard 802.11ac sisaldab ka uut võimalust pakkuda ribalaiust mitmele kasutajale standardi ruumfiltreerimise tehnoloogia abil. Peamine eelis on traadita lingi suurem ribalaius.

Tabel 1. Traadita võrkude võrdlus

Kuigi standardi 802.11ac üks olulisemaid omadusi on bitikiirus, pakub täpsemat ülevaadet võrdlus kõige populaarsema standardiga 802.11n.

Tabel 2. Standardite 802.11n ja 802.11ac võrdlus

Joonis 1. Ruumfiltreerimine (beamforming) standardis 802.11ac

Võrdlusest on näha, et standard 802.11ac pakub rohkem võimalusi ja suuremat tõhusust. Praktikas pakub standard 802.11ac suuremat bitikiirust ja võimaldab ühendada rohkem seadmeid, mis suudavad töötada ruuterist suuremal kaugusel.