TopTehniline sõnastikMiinimumtemperatuur

Miinimumtemperatuur

Kaamera minimaalne töötemperatuur on temperatuur, mille juures tootja garanteerib kujutise kvaliteedi. Kujutis peaks olema sama kvaliteetne kui toatemperatuuril. Kuid kus on kaamera enda töövõime piirid? Millisel temperatuuril lakkab kaamera töötamast? Me ei osanud neile küsimustele selgesti vastata ning seetõttu otsustasime kaameraid katsetada kliimakambris, et simuleerida looduses eksisteerivaid tingimusi.

 

Tuleb pidada meeles, et Eesti kõige madalam temperatuur –43,5 ° C mõõdeti 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Samas Euroopa külmarekord –58,1 °C mõõdeti 31. detsembril 1978 Ust-Štšugoris.

 

Katse algtingimused on järgnevad: 

  • Kaheksa kaamera mudelit paigutati kambrisse ning nendega ühendati toide ja salvesti, mis töötas kogu katse kestel.
  • Katse alguses määrati suhteline õhuniiskus, mis valiti sarnane keskmistele talvistele tingimustele (ligikaudu 30%).
  • Temperatuuri vähendati -50 °C-ni ja jälgiti kujutise kvaliteeti.
  • Pärast madalaima temperatuurini jõudmist lülitati välja kõikide kaamerate toide (simuleeriti voolukatkestust).
  • Oodati kolm tundi ning kõikide kaamerate toide lülitati taas sisse.
  • Temperatuuri tõsteti järk-järgult –50 °C-lt kuni +10 °C-ni.

    • Katse tulemused leiate allpoolt.

     

    Uuring korraldati Katowices Euro-Centrumi teadus- ja tehnoloogiapargis. Fotol on kujutatud kliimakambreid.

     

    Katse jaoks valisime välja kaheksa erineva korpuse ja anduriga mudelit kaamerate seeriast Gemini AHD. Katses osalesid vandaalikindla korpusega kaamerad (Doom), Compact-tüüpi korpuses kaamerad ning puuduliku õhukindluse tõttu ainult sisetingimustes kasutatavad kaamerad.

     

    Kambrisse paigaldati täiendav valgusallikas, mille eesmärk oli hoida kaamerate küljes olev infrapunavalgusti väljalülitatuna. Kaameratel on valgusandurid ning ebapiisava valguse korral lülitatakse sisse infrapuna LEDid. Need LEDid on täiendav soojusallikas ning õigete tulemuste saamiseks peaksid need olema katse jooksul välja lülitatud. Kuna kamber oli kogu katse aja valgustatud, siis ei lülitunud sisse ükski infrapuna LED.

     

    Toitepistikud ja BNC-pistikud jäid kambrisse; samas salvesti ja monitor töötasid toatemperatuuril. Kaablid viidi läbi kambriseina spetsiaalse kaablikanali abil.

     

    Kaamerate edastatavat kujutist sai jälgida ekraanil kogu katse jooksul ning see salvestati DVR-kettal.

     

    Samuti jälgiti distantsilt kliimakambri tingimusi.

     

    Katse esimeses etapis tuli määrata suhteline õhuniiskus.

     

    Pärast õhuniiskuse muutmist (kollane värv) korraldati esmane katse, mille jooksul temperatuuri vähendati –50 °C-ni. 

    X - Aeg

    Y - Temperatuur

    Z - Suhteline õhuniiskus

    1 - Temperatuuri ja niiskuse stabiliseerumise periood.

    2 - Õhuniiskuse muutmise viimane periood.

    3 - Temperatuuri vähendamine –10°C-ni.

    Joonisel on näha temperatuuri muutumine aja funktsioonina. Kokku tehti kaks mõõtmist erinevatel ajaperioodidel temperatuuri langetamise käigus. 

    X - Aeg

    Y - Temperatuur

    Salvesti salvestas kaamera edastatud kujutise kogu katseperioodi jooksul. Kuni temperatuurini –30°C töötasid kõik kaamerad korrektselt ja kujutise kvaliteedis polnud võimalik märgata erinevusi. Seejärel oli mõnel kaameral minimaalseid probleeme fookusega.

     

    Meeldiva üllatusena püsis katsetatavate kaamerate kujutis kvaliteetsena ka temperatuuri langemisel kuni –50 °C-ni. Pildil on kujutatud hetke, mil temperatuur langes –44,8 °C-ni. Tuleb tunnistada, et selliseid töötingimusi esineb seadmetel ülimalt harva.

     

    Pärast temperatuuri langemist –50°C-ni lülitati välja kõikide kaamerate toide. Sellega matkiti voolukatkestust, sest päriselus on selliste tingimuste juures voolukatkestus üsna tõenäoline. Kaameraid hoiti sellistel tingimustel ligikaudu 3 tundi ning seejärel taastati toide. Pildil on jäätunud veeaur, mis on jahtumise tõttu tekkinud sirmile.

     

    Hetk, mil lülitati sisse kaamerad –50 °C juures, jäädvustati filmile. 

     

    Uuringu tulemusena selgus, et ükski kaamera ei olnud kahjustunud ning kõik kaamerad jätkasid tavapäraselt töötamist pärast –50 °C juures sisselülitamist. Allolev foto näitab kaamerate edastatud kujutisi vahetult pärast toite uuesti sisselülitamist.

     

    Katse viimane etapp oli temperatuuri järk-järguline tõstmine. Kujutise kvaliteet paranes temperatuuri tõustes. 

    X - Aeg

    Y - Temperatuur

    Järeldused: 


    1. Kõik kaamerad töötasid veatult isegi temperatuuril –50°C.


    2. Katses osalesid ainult ühest seeriast (Gemini) pärit kaamerad erinevates korpustes, kuid on usutav, et teiste tootjate kaamerad käituvad sarnaselt.


    3. Katses ei osalenud kiired kuppelkaamerad, mis võivad tänud liikuvatele mehaanilistele osadele anda erinevaid tulemusi.


    4. Katse tulemusi võib pidada edukateks.