TopTehniline sõnastikDielektriline

Dielektriline

Dielektrikud ehk mittejuhid on elektrit mittejuhtivad ained. Dielektrikutes ei saa laengud, mis on olemas igas objektis, vabalt ringi liikuda (erinevalt elektrijuhtidest).

 

Tehnoloogias kasutatakse dielektrikutena järgmisi materjale:

  • kumm,
  • muud plastid, näiteks polüetüleen,
  • klaas,
  • keraamika,
  • trafoõli,
  • vaakum.

     

  • Ka õhk on isolaator. Kuid niiskuse suurenedes selle isoleerivad omadused vähenevad.

     

    Igapäevaelus kasutatakse dielektrikuid laialdaselt kaablitehnoloogias. Kaabli juhid peavad olema isoleeritud, hoolimata kaabli tüübist ja kasutusalast. Tihti kasutatakse selleks plasti, kõige levinumad on termoreaktiivsed ja termoplastsed plastid. Sobiv isolatsioonimaterjal valitakse kaabli kasutusala järgi.

     

    Kõrge pinge jaoks mõeldud elektrikaablite isolatsioonil peab olema suur vastupidavus elektronlaviinile, madal elektriline läbitavus ja vastupidavus kahjustustele. Elektrikaablid peavad säilitama oma omadused nii madalal kui kõrgel temperatuuril.

     

    Dielektrikud on olulised ka koaksiaalkaablites (joonis 1). Lainetakistus sõltub nende mõõtmetest ja dielektrilisest konstandist.

     

    Joonis 1. Koaksiaalkaabli NS100 läbilõige Deltalt (välimine kiht [A] on kaabli peamine isolaator; sisemist juhti ümbritseb dielektrik, mis on füüsikaliselt toodetud vaht)