TopTehniline sõnastikBitikiirus

Bitikiirus

Bitikiirus (bit rate) väljendab ühe sekundi jooksul salvestatud või edastatud andmehulka konkreetses andmekanalis. IP-videokaamerates või salvestites kasutatakse bitikiiruse mõõtmiseks tavaliselt megabitte sekundis (Mb/s) ning mida kõrgem see väärtus on (mida rohkem salvestatud/edastatud bitte ühes sekundis), seda kvaliteetsem on salvestatud materjal.

 

Bitikiirust aetakse tihti sassi läbilaskevõimega, sest neid mõlemaid väljendatakse sama ühiku abil. Bitikiirus määrab konkreetse sidekanali andmeedastuse võimekuse ning läbilase määrab andmevoo ajutise intensiivsuse.

 

Bitikiiruse arvutamiseks kasutatakse järgnevate valemit:

 

K = V log2(n)

 

Selgitused:
V – objektis sümbolite loomise kiirus (andmeedastuskanalis toimunud muudatuste hulk sekundis)
n – signaali valentsus (binaarne = 2)

 

IP-videokaamerate puhul, eriti nende puhul, mille resolutsioon on 1920x1080 px (Full HD) või rohkem, võib salvestuskvaliteet erineda eri mudelite vahel sõltuvalt maksimaalsest bitikiirusest (bit rate). Isegi kui kahes kaameras kasutatakse sama kooderit tihendamiseks (nt H.264), siis kujutise kvaliteet on silmanähtavalt parem mudelil, millel on suurem bitikiirus, mis omakorda toob kaasa ühenduse suurema kasutuse ja salvesti massmälu hõivamise ühe ajaühiku kohta.

 

Andmeedastuse tehnoloogiates võib eristada püsivat bitikiirust (CBR – Constant Bit Rate) ja muutuvat bitikiirust (VBR – Variable Bit Rate).

 

Püsikiirus tähendab seda, et andmevoos kasutatakse andmete edastamiseks või salvestamiseks sama arvu bitte sõltumata video hetkekvaliteedist või kujutiste järgnevusest. Selline lahendus on usaldusväärne siis, kui läbilaskevõime on piiratud, nt multimeedia andmevoog üle interneti. Kuid selle meetodi miinus on see, et püsikiirusel CBR edastatavad multimeediaandmed sisaldavad liigset informatsiooni, näiteks lihtsamad lihtsamad videoseeriad, mida iseloomustab vähene muutuvus ajas ja mitte väga dünaamilised videoseeriad (salvestuskvaliteedi langemine).

 

Muutuv bitikiirus koosneb muutuvast arvust bittidest sama pikkusega ajaühiku jooksul. IP-videokaamerate puhul on selle meetodi kasutamise eesmärk säilitada väljundkujutise püsiv kvaliteet hoolimata sisendandmetest (näiteks kujutise dünaamika, värvide erinevus, kontrast) ja mitte püsiva bittidearvu juures ühe ajaühiku kohta. Seda tehnoloogiat kasutatakse ka multimeedia andmete salvestamisel massmäludesse, sest nii on võimalik ruumi optimaalsemalt kasutada.